1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus – Tallinna Tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast sõda oma pooleli jäänud õpinguid jätkates tahtsid rahvuslikus ülesehitustöös jõudumööda kaasa lüüa. Niisuguste üliõpilaste eestvedamisel hakkas 1920.a. sügissemestril 12-liikmeline sõpruskond endale organiseerumisvormi otsima.

Pikemate kaalutluste jäädi peatuma korporatiivse kuju juurde. Leiti, et sellelaadilise organisatsiooni distsipliinivõimelisem sisekord, mis tugineb autoritatiivsele kasvatusmeetodile ning vanuseprintsiibile, tagaks kasvatussihtide edukamat teostamist. Kuid sellega ei otsustatud senituntud korp!ide radadele astuda, milledes tol ajal endiste aegade pärandina valitsesid juurdepoogitud võõrad kombed ja drastilised kasvatusviisid. Austatavat korp!’i püüti rajada vabana kõigist neist negatiivsetest harjumustest ning võõrast mõjust. Üritatakse luua uusi aluseid Eesti rahvusliku omapära süvendamiseks ning sobiva õhkkona tekkimiseks tõsiseks tööks nii teaduslikul kui ka ühiskondlikul põllul. Asutajaliikmetena kirjutasid põhikirjale alla August Laupa, Paul Piller, Heinrich Leevald, Oskar Piibar, Richard Jaanus, Valler Leevald, August Lond, Eduard Pruuler, Villem Tõnisson, Oskar Lubi, Anton Trumm ja Johannes Kuresson.

Põhikirja koostamisel aitas kaasa tehnikumi õppejõud Johannes Kiivet, kes valiti korp!’i esimeseks auvilistlaseks. Ksv! O. Lubi ettepanekul otsustati korp!’i nimeks võtta Tehnola, kuna see oli asutatud peamiselt tehnikaüliõpilaste poolt. Välisteks tunnusteks valiti must-roheline-valge, tähendusega: must – kohusetruudus, roheline – noorus, valge – lakkamatu püüe edu poole.

23. oktoobril 1921 kinnitati korp! Tehnola põhikiri Tallinna Tehnikumi juhatuse poolt. Esimesse korp! Juhatusse valiti: esimeheks A.Laupa, abiks V. Tõnisson, ja kirjatoimetajaks O.Lubi, abiks R. Jaanus ning laekuriks H. Leevald. Kuna asutajaliikmete hulka kuulusid kolm Tartust ületulnud üliõpilast, kes seal juba samalaadses organisatsioonis tegevliikmed olid olnud, siis kaaluti ka Tartu Ülikooli juures osakonna avamist. Pikemate vaidluste käigus jõuti aga seisukohale, et noorel organisatsioonil kujuneb üle jõu käivaks kahes kohas tegutsemine ning esialgu sellest loobuti.

See otsus osutus igati õigeks, kuna selgus, et loodetud heatahtlikkuse asemel kujunes Tartu organisatsioonide suhtumine üsna jahedaks. Nii asuti täie energiaga korp!’i aluste kindlustamisele Tallinnas. Esialgu käidi koos kaasvõitlejate erakorterites, kuid peagi üüriti aiamajake Narva maanteel. Vilistlastekogusse võeti vastu kaks läänes õppinud inseneri – endised Saksa burshid ning kahe esimese tegevusaasta jooksul matkiti üsna laialt saksa korp!’ide sisekorra elemente. Täitmata jäid korp!’i loomisel üles seatud siht – luua võõrapärastest kommetest vaba, rahvuslikul omapäral põhinev sisekord.

Kolmandaks tegevusaastaks oli Narva mnt. aiamajake kitsaks jäänud ja üüriti uus C!Q! Klaasingu tänaval. Selgusele jõuti ka võõrapäraste kommete ning korp!’i asutamisel üles seatud sihtide ebakõlas. Tekkis initsiatiivgrupp, kelle survel muudeti kodukord ja sõnavara eestipärasteks. Initsiatiivgrupi teiseks teeneks jäi korp!’i siseelu käsitleva ajakirja “Vita Nostra” asutamine. “Vita Nostra” ilmus tavaliselt korp!’i tähtpäevadel ning seal avaldati peale tõsiste artiklite ning referaatide ka humoristlikke palasid ja karikatuure. Ajakirja üksikuid numbreid on välja antud ka paguluses ja alates 1963. aastast “põranda all” Eestis.

Pärast 1924.a. 1. detsembri mässukatset ei jäänud korp! Tehnola passiivseks pealtvaatajaks, vaid astus in corpore kaitseliitu, moodustades hiljem tehnilise malevkonna juures eri rühma.

5-ndaks aastapäevaks sai korp! Vilistlastekogult kingitusena vapi, mis valmistati ksv! O.Lubi kavandi järgi. Vapp kujutab korp!’i värvidega kolmeks jaotatud kilpi, mis on ümbritsetud tammeokstega ja ilustatud : must – korp!’i tsirkliga, roheline – riigi ja pealinna vapi – kolme leopardiga, valge – tehnika ja edu sümboliga – hõbedase viikingilaevaga.

1926. aastaks oli lõppenud siseelu korraldamine ja tegevus hakkas kulgema väljakujunenud rada pidi. Rebasekolleegiumites pandi rõhku kasvatustööle, isamaalisuse ja üksmeele süvendamisele ning seltskondliku lihvi andmisele. Tegeleti spordi ja muusikaga, aktiivselt osaleti Tallinna üliõpilaskonna organiseerimisel ning suhete korraldamisel Tartu üliõpilaskonnaga. Osa võeti ka SELL’i konverentsidest ja Eesti – Poola akadeemilise ringi asutamisest.

1928. aastaks oli liikmete arv kasvanud sajale ja tegevus oli igati aktiivne. Siis kerkis päevakorda Tallinna Tehnikumi sulgemine, noorte juurdekasv vähenes ja 1930. aastal lakkas hoopis. Kuigi puudus selgus edasi tegutsemise võimalusest, ei soikunud elu korp!’is. Korraldati praktikavahetust – mitmed tehnolused käisid Poolas ja SELL’i riikides suvepraktikal. Pärast 1933. aasta maipäeva tõrvikurongkäiku andis Riigi Ringhääling otseülekandes eetrisse korp!’i piduliku koosoleku.

Murrangu korp! Tehnola ellu tõi 13. aastapäeva peakoosolek – tegevust otsustati jätkata Tartus. 24. mail 1935 kinnitas Tartu Ülikooli Valitsus korp! Tehnola põhikirja ja 10 tehnolust senior B. Koorti juhtimisel alustasid sama aasta sügissemestri alguses tegevust Tartus. C!Q! üüriti Kuperjanovi tn. 17, seal toims ka sama aasta 26. oktoobril vastuvõtt Üliõpilaskonna Juhatusele ja EKL!’i korporatsioonide esindajatele. Püsima jäi ka C!Q! Tallinnas, tihti toimusid vastastikused grupikülastused.

Katse ühendada tehnika- ja humanitaarülikooli osutus ebaotstarbekaks ning koos E.V. Tallinna Tehnikainstituudi asutamisega lõpetas Tehnola oma tegevuse Tartus. 14. oktoober 1936 registreeriti Tehnola taas tema sünnilinnas Tallinna Tehnikainstituudi juures. Lõplik tehnilise kõrghariduse korraldus Eestis kujunes selliseks nagu tehnolused seda soovisid, selle saavutamiseks olid nad saatnud mitmeid delegatsioone ja märgukirju haridusministrile, riigikogu rühmadele ja Tallinna linnavalitsusele.

Uus, senisest suurem C!Q! üüriti Lai tn. 32. EKL!’iga sõlmiti kartell-leping. Helsingi Polytehnikumi üliõpilasorganisatsiooniga “Tehnikum Ylioppilased” sõlmiti sõprusleping. Võeti osa nimede eestistamise kampaaniast, mille käigus enamik saksapäraste nimedega tehnolusi eestistas oma nimed.

Asutati korp! Tehnola Naisklubi, kuhu kuulusid kaasvõitlejate ja vilistlaste abikaasad. Klubi ülesandeks oli abistada konventi koosviibimiste korraldamisel, organiseerida iseseisvalt klubiõhtuid ja kella-viie-teesid ning aidata kaasa tehnoluste perekondade omavahelise läbikäimise süvendamisele.

Tehnola pidulikumad sündmused olid seni toimunud ilma lipulauluta, kuna oma jõudude loominguna see ei olnud veel tekkinud, välisabi aga ei soovitud. 1937.a. valmis tekst vil! Karl Jõgiselt. Kulus aga veel mitukümmend aastat, enne kui paguluses vil! Manivald Loite sellele ka viisi lõi.

1938. a. kevadsemestril toimus korp! ajaloos esimene õnnestunud rebaselend. Ühel C!Q!’s toimunud perekonnaõhtul läksid rebased etteasteks valmistumise ettekäändel kõrvaltuppa, tegelikult aga nurga taga ootavasse bussi ja sõitsid Kloogale, kus pidutsesid kolm päeva. Salaja tagasipääsemine õnnestus reb! Karinil läbi kaminalõõri. Järgmine reb! reb! coetus ei tahtnud kehvem olla ja 1939. a. kevadsemestril toimus teine lend. Pidutsemiskohaks valiti siis Aegviidu. C!Q!’sse üritati tagasi pääseda läbi lae, kuhu oli eelnevalt auk saetud. Puutumata jäetud õhuke krohvikiht osutus siiski nii tugevaks, et sinna peale hüpanud rebasel läksid jalad läbi, ülemine kehaosa aga mitte. Nii ta seal kõlkus, jalad läbi lae ja rapiiridega ksv! ksv! all ootamas kuni lõpuks alla sai. See lend loeti ebaõnnestunuks, reb! reb! pidid ise oma kulud kinni maksma ja said armutult sisse.

Kui N. Liit üritas 1940. a. okupatsioonile uue riigikogu valimisega seaduslikku ilmet anda, astusid punastele vastaskandidaatideks vil! Richard Jaanus Tartus ja üks Eesti elektroonikatööstuse rajajatest vil! Valdar Tamera Tallinnas. Nad kõrvaldati valimiselt, arreteeriti ja kadusid jäljetult.

Tehnola suleti nagu teisedki üliõpilasorganisatsioonid siseminister M. Undi dekreediga 31. august 1940. Korp! Tehnola vara määrati üleandmiseks Balti Manufaktuuri kommunistlike noorte ühingule.

Hoolimata ähvardustest ja ohust säilisid ühtekuuluvustunne ja sõprus ning Tehnola aastapäeva puhul toimus 1940 a. sügisel salajane kommerss ühes tühjas erakorteris. Osavõtt oli arvukas, julgeoleku tagamiseks olid välja pandud vahipostid.

Tehnola kaotused esimesel okupatsioonil olid suured. Paljud kadusid arreteerimiste ja küüditamiste läbi, osa mobiliseeriti Venemaale. Ka Saksa okupatsiooni ajal ei lubatud korporatsioonide tegevust taastada. Kokku tuldi ebakorrapäraselt ja väikeste gruppidena. Kuid 1941. a. oktoobris Tallinna restoranis “Du Nord” suurema kogunemisena Tehnola 20-ndat aastapäeva tähistati, selgus, et ennesõjaaegsest 180-liikmelisest perest on 60 surnud või teadmata kadunud.

Pärast Teise Maailmasõja lõppu oli läände emigreerunud 40 tehnolust. Satuti peamiselt Rootsi või Saksamaale. Rootsis võisid kaasvõitlejad juba varsti normaalset elu alustada. Loodi omavaheline side ja juunis 1948 alustas tegevust Rootsi koondis. 1949. a. asuti in corpore Eesti Akadeemilise Koondise liikmeks. Rootsis lahendus ka Tehnola vastuvõtt EKL!’i liikmeks esinduskogu otsusega 5. november 1951. Pidulik vandetõotuse allakirjutamine toimus 25. jaanuaril 1952 Stockholmis.

Saksamaale sattunud tehnolused elasid aastaid laialipillatuna põgenikelaagreis, töödates õpetajate ja inseneridena. Mõned ksv!ksv! jätkasid katkenud õpinguid Saksa ülikoolides. Saksamaalt siirduti põhiliselt Rootsi, USA’sse, Kanadasse ja Austraaliasse.

Austraaliasse rännanud väike rühm tehnolusi elab hajutatult suurtes kaugustes ja aktiivset tegevust pole arendatud.

Põhja-Ameerika mandril algas Tehnola tegevus 1952.a. veebruaris New-Yorgi koondise loomisega. Sama aasta EKL!’i kevadkommersil tähistati koondise liitmist EKL!’i perega. Suvepäevadel 17. august 1958 loodi koos Kanada tehnolustega ühine Põhja-Ameerika koondis. Uueks elujõuliseks ja siduvaks traditsiooniks on Põhja-Ameerika koondises kujunenud iga-aastased perekondlikud suvepäevad. Need toimuvad tavaliselt USA juulipüha (iseseisvuspäeva) pikal nädalalõpul mõnes looduslikult kaunis ja sobivas kohas.

Korporatsiooni tegevuse jätkamine paguluses püsis peamiselt vilistlaste õlul, kuid vanemate meeste lahkumise, nooremate vähesuse ning kodumaaga sidemete puudumise tõttu on väliskoondise aktiivsus vähenenud.

Eestis hakkasid tehnolused vil! Villem Seidra eestvedamisel koos käima alates 1955. aastast. Kokkusaamised toimusid tavaliselt mitmesugustel tähtpäevadel, juubelitel ja matustel. Tehnola nime asemel kasutati nimetust “vanad sõbrad”. Suurematel kokkusaamistel osales kuni 40 tehnolust.

24. aprillil 1989.a. toimus Tallinna Polütehnilises Instituudis 12 üliõpilase, ühe õppejõu ja viie korp! Tehnola vilistlase osavõtul esimene sõjajärgne korp! Tehnola koosolek Eestis. Otsustati taastada korp!’i tegevus ja võeti vastu põhikiri. Uude juhatusse valiti: senior – Ü.Kannelmäe, subsenior – A.Eipre, Scriba – E.Rebane.

Tallinna Tehnikaülikooli Õpetatud Nõukogu registreeris korp! Tehnola 22. mail 1989. Põhitöö noortele kommete ja traditsioonide õpetamisel tegid ära vil! Eino Pillikse, kes oli ka pikemat aega vanamehe ametikohal ja vil! Tan Raamat. Ametlikud ja vabakorra laulud tegi selgeks vil! Hardi Tiidus.

Korp! Tehnola lipu õnnistamise pidulik jumalateenistus toimus 27. detsember 1989 Pühavaimu kirikus. Esimene taasasutamise järgne kommerss toimus 1990 a. 1. juunil väljasõiduga Lahele. Pärast internatside mässukatset Tallinnas Toompeal osaleti Kadrioru lossis valvamisel koos Kodukaitsega, kuid Kaitseliit ega Kodukaitse liikmeks in corpore ei astutud, kuna leiti, et neid organisatsioone kasutatakse poliitilistel eesmärkidel. Traditsiooniks on saanud volbripidustustest osavõtt Tartus. Aktiivselt osaletakse TTÜ üliõpilaselu korraldamisel.

Kartell-leping korp! Ugalaga

Kui esimese Eesti ajal oldi korp! Ugalaga mõnevõrra konkurendid, siis peale taasiseseisvumist arenesid suhted sõpruseks. Kuna läbisaamine oli hea ja lävimine tihe, siis tundus mõistetava sammuna teha kartell-leping. Otsused kinnitati mõlemas korporatsioonis ühehäälselt, mis omakorda kinnitab, et tugev poolehoid lepingule oli mõlemapoolne. Kuna Tehnola asub Tallinnas ja Ugala Tartus siis sellisel juhul on mõlemal korporatsioonil soe ja kodune vastuvõtt teises linnas olemas. Lisaks on teise organisatsiooni värvilindi kandmise õigus valitud liikmetele, kes on aktiivsed või kuidagi läbikäimistel silma paistnud.

Kartell lepingule allakirjutamine Mustpeade majas, Ugala 10-ndal suvekommersil 19.08.21

Tehnola 100

Kõige suurem ja oodatuim sündmus tehnoluste jaoks oli Tehnola 100. aastapäev, mis juhuse tahtel sobis asutamiskuupäevaga 23. oktoober. Sada aastat on oluline verstapost ühe organisatsiooni ajaloos, mille jooksul on nii mõndagi toimunud. Olles peaaegu sama vana, kui Eesti Vabariik, on käidud sama rada, milles leidub nii rõõmsaid, kui ka keerulisi ja vintsutusi täis aegu. Suursündmuse raames kutsuti külla hulganisti külalisi ja sõpru, et tähistada seda ääretult olulist sündmust.

Tehnola 100. aastapäeva ball Mustpeade majas 22.10.2021

Uus konvendihoone

Laia tänava konvendihoone oli hubane ja kodune olenemata sellest, et asus maa all keldrikorrusel. Natuke enne sajandat aastapäeva küpses mõte, et oleks aeg soetada mõnevõrra suuremad ruumid. Kuna samaaegselt hakkas korp! Vironia endale uut hoonet soetama, tekkis hea võimalus nende Uue tänava ruumid endale osta. Käidi vaatamas, toimusid pikad arutelud organisatsiooni siseselt ja lõpuks otsustati need ruumid võtta. Maja ise on olnud korp! Vironia kasutuses alates 2007. aastast. Hoone algset valmimisaega on raske täpselt öelda, kuid esimesed hoonestused seal kandis tekkid vahemikus 1797-1825 a. Uus 28/2 aga tekkis mõnevõrra hiljem, seega võib arvata, et kuhugile 19. sajandi keskpaiku võib see daatum jääda. 1920-30. aastatel oli hoone Uue tänava peafassaadil terviklik juugendstiilis kujundus.

Tehnola kolis sisse 2022. aasta suvel, peale põhjalikku remonti ja enda käe järgi kujundamist. Sama aasta sügisel peeti esimene korporatsiooni aastapäev juba uues hoones ja tehtud töödega võib väga rahule jääda!

Pidulik avamine külalistele 17.09.22 Vironia vil!kogu esimehe ja Tehnola Seniori poolt.

Ajalooliselt teine õnnestunud rebaselend

Üle pika aja võis olla tunnistajaks erilisele sündmusele, mis ei ole õnnestunud 84 aastat. Nimelt Tehnola 101. aastapäeva tähistamiselt alguse saanud rebaselend õnnestus ja värvid sai 9 rebast. See on korralik täiendus tegevkonvendile. Küll aga olukorra ääretult eripäraseks teeb nüanss, et pooled lennus osalenud rebased olid olnud liikmed alla nädala. Rebaselennu õnnestumiseks võib lugeda lahendust, kus üks rebane smugeldati vilistlase abiga kasti sees konventi, valvsate värvikandjatest tegevliikmete pilgu all.

Tehnola liikmete arv praegu ja läbi aegade

Korp! Tehnola konventi kuulub praegu 165 liiget, vil! kogus on 145 liiget, ksv! ksv! 13, b!vil! b!vil! on 3 ja reb! reb! on 4. Kokku on kuulunud läbi aegade Tehnolasse 428 liiget.

Kokkuvõte

1921.a. asutajaliikmete poolt üles seatud tegevuse põhialused pole muutunud ka tänapäeval. Korporatsioon püüab oma liikmetes kasvatada kohusetundlikkust, ausust, kultuursust, mitmekülgset haritust, isamaalisust ja seltskondlikku käitumist. Korp!’is tekib sõprade ring, kellele võib alati kindel olla. Viiakse läbi tantsukursuseid, referaadiõhtuid, pidusid, tegeldakse saalihoki, võrkpalli ja heategevusliku teateujumisega.

Korp! Tehnola tänab kõiki, kes on kandud organisatsiooni asutamise ja arendamise raskusi, meenutab neid, kes on meie hulgast lahkunud ja loodab tulevikus jõukohaselt kaasa aidata akadeemilise hariduse ja kultuuri edendamisele vabas Eestis.

Allikmaterjalid:

• Üliõpilasleht (korp! Tehnola erinumber) nr. 9. Tallinn, 1936.
• Vita Nostra nr. 36…43. Tallinn, 1939.
• Vita Nostra. New-York, 1966.
• Eesti Korporatsioonide Liit 50. Toronto, 1966.
• Tallinna Tehnikum 1918 – 1928. Tallinn, 1928.